Kristalliline lisand on betooni komponent, mis muudab maa-aluse raudbetoonkonstruktsiooni veetihedaks. Samuti annab see konstruktsioonis tekkivatele staatilistele pragudele iseparanemisevõime, kasvatades kinni kuni 0,4 mm laiused praod.
Kuid millised on kristallilise lisandi kohta käivad peamised tõed, sellest räägime nüüd lähemalt.
Betoon
Kuna kristalliline lisand on veetiheda betooni komponent, siis tulebki esmalt rääkida betoonist. Betoon on tehiskivi, mis saadakse sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad, mis tehiskiviks muutudes liidavad kokku täitematerjalide terad. Täitematerjalid on harilikult inertsed – ei reageeri vee ja sideainega ning nendega kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale, nagu liiv, killustik, kruus jms. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80 - 90%.
Ehituses kasutamiseks tuleb betooni sarrustada, sest betoon on väga suure survetugevuse, kuid suhteliselt väikese tõmbetugevusega materjal. Sarrustamine aitab betooni tõmbetugevust oluliselt suurendada. Raudbetoon on komposiitne ehitusmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon on, nagu mainitud, hea survetugevusega, aga teras hea tõmbetugevusega. Sarruse terasprofiilid paigutatakse konstruktsiooni sisse alles selle tulevases kasutuskohas.
Kristalliline lisand
Kristallilise lisandi põhikomponentideks on alumiiniumhüdroksiid, kaltsiumhüdroksiid ja ränidioksiid, mis on ühed levinuimad ühendid looduses. Omaduste poolest reageerib kristalliline lisand betoonis leiduvate ühenditega moodustades poore, kapillaare ja mikropragusid jäädavalt sulgeva kristallstruktuuri ning vähendab seeläbi vee sissetungimist betooni. Selle protsessiga saavutab betoon iseparanemisvõime.
Kristallstruktuuri moodustumise protsessi keemilist reaktsiooni ei ole võimalik väga täpsemalt lahti kirjutada, sest kõikide betooni kristallilise veekindluse lisandite retseptid ja täpne keemiline koostis on tootjate ärisaladus, mis tihti ka patentidega kaitstud.
Betoonilisand suurendab betooni survetugevust, kaitseb betooni karboniseerumise eest, kloriididest ja sulfaatidest põhjustatud korrodeerumise eest. Betoonilisandi kasutamine vähendab vee sisse tungimist kaks korda.
Kristallilist lisandit on saadaval nii vedelal kui ka pulbrilisel kujul. Oma tootevalikusse oleme võtnud pulberversiooni. Otsustasime pulberversioon kasuks, sest see talub hästi muutuvaid ilmastikutingimusi ning vastutajad ei pea muretsema ka väliste temperatuurikõikumiste pärast.
Pulbrit on muuhulgas ka lihtsam transportida ja ladustada. Pulbri kasuks räägib veel ka see, et kuna tema doseeringus ühe ühiku kohta on rohkem aktiivseid ühendeid kui vedeliku kujul, siis tuleb seda nii kaalu kui mahu seisukohalt betoonile vähem lisada.
Oluline on siinkohal teada, et enne lisandi kasutamist tuleb alati teostada sobivuskatsed ja selgitada välja sobivad doseeringu ja betooni kogused. Kui lisandi kogus on liiga väike, ei teki betoonile soovitud omadusi. Segamisel väldi klimpide tekkimist!
Kokkuvõte
Kõik saab siiski alguse betoonist endast – sellest, kuidas see on segatud ja mis täitematerjali kasutatud. Kristallilisel lisandil on kolm põhikomponenti, mis aitavad betoonis moodustada kristallstruktuuri. Kristallstruktuuri moodustamine on omamoodi saladuslik protsess, mida ei saa täpselt lahti kirjutatada, sest olulisim info kuulub ärisaladuste sahtlisse.
Oleme oma tootevalikusse valinud Schomburgi ja WFP kristallilise betoonilisandi, mis on meie poolt testitud ja mille toime tõestatud. Meie poolt pakutavad kristallilised lisandid on pulberversioonis, sest see talub hästi muutuvaid ilmastikutingimusi ning võrreldes vedelikuga tuleb seda tuleb betoonile vähem lisada.
Sobivuskatsed on tingimata olulised, need tagavad soovitud lõpptulemuse ja vabastavad vastutajad murest, et lisand ei pruugi ehk toimida. Kogu tervikprotsess peab olema teostatud kvaliteetselt ja asjatundjate poolt, vaid nii saad tagada toimiva lõpptulemuse.
