Mida kujutavad endast KRASO läbiviiguhülsid ja tihenduselemendid?

KRASO läbiviiguhülsid on mõeldud mugavaks torude ja kaablite veetihedaks läbiviiguks uue valatud betoonseina ja -põrandaplaadi puhul. KRASO kasutab ära lihtsat füüsikaseadust –hülsiks on valitud tugev ja põrutuskindlel plastikust toru, mille ümber on lisatud nelja lainega välja ulatuv kummitakisti. Survevee läbitungi puhul käitub see betooni sisse valatuna kui tõke betooni ja hülsi vahelises ühenduses.

KRASO tihenduselemendid on mitmeotstarbelised ja mõeldud erinevate torude ja kaablite tihendamiseks. Tihenduselemendid on ümmargused kummist elemendid, mille mõlemale poole on lisatud läbi tihendi omavahel poltidega ühendatud metallrõngad. Polte keerates hakkavad omavahel kokku liikuvad metallrõngad nende vahel olevat kummitihendit laiali suruma, moodustades ühtlaselt tiheda veekindla ühenduse selle ümber oleva hülsi ning läbi viidud torude või kaablite vahel. Tootevalikus on erinevat tüüpi tihenduselemendid ja tehasel on võimekus lühikese tarneajaga valmistada ka kõiki erilahendusi. Soovitame juba projekti algusfaasis konsulteerida meie spetsialistidega, et saaksime leida õigeaegse parima lahenduse.

Doyma tihenduskett koosneb kummielementidest, surveplaatidest ja poltidest. Sõltuvalt kummielemendi tüübist ja arvust on võimalik komplekteerida tihenduslahendusi erinevate seinaavade ja torude/kaablite kombinatsioonidele. Valik on lai, kuid siiski ei ole võimalik pakkuda lahendust päris kõikidele kombinatsioonidele, kindlasti küsi nõu juba enne avade puurimist.

Tihendusketi eeliseks on see, et neid on alati võimalik paigaldada juba üles seatud torude ümber, sest tihenduskett on avatav. Poltide pingutamisel tuleb jälgida etteantud pingutusmomenti, kasuta kindlasti dünamomeetriga võtit! Poltide liigsel pingutamisel on oht toru või tihend rikkuda. Doyma kett-tihendeid on samuti võimalik ja isegi soovitatav kasutada läbi hüdroisoleeritud läbiviiguhülsi nagu KRASO tihenduselementegi.

Otse läbi puuritud betoonseina paigaldatavate tihenduselementide kasutamisel tuleb aga meeles pidada, et takistamaks vee pääsu konstruktsiooni sisse, tuleb tihend paigaldada võimalikult veepoolsele küljele. Sellega väheneb oht, et seinas paiknevad armatuurvardad, mis puurimise käigus läbi lõigati, saaksid korrosioonikahjustusi. Kui korrosioonioht on kõrge, siis on korrosioonikahjustuste vältimiseks võimalik ka läbiviigu seinad hüdroisoleerida spetsiaalselt selle jaoks mõeldud toodetega DOYMA Curaflex 1716 (Aquagard special paint) ja DOYMA Curaflex 1711 (Aquagard primer). Toodete ja kasutuse kohta saad küsida täpsemalt meie spetsialistide käest..

Miks kasutada just hülssi, aga mitte puurida läbiviik peale betooni valu?

Kui Sul ei ole läbiviiguaukude teostajaga erikokkuleppeid, on puurimine koos materjalikuluga hetkel peaaegu kaks korda kallim, kui hülsi integreerimine enne valu konstruktsiooni sisse. Hülsside kasuks räägib ka see, et ühte või mitut läbiviiku betoonkonstruktsiooni sisse freesides puuritakse ka läbi armatuuri, mis nõrgestab konstruktsiooni ning selle isoleerimata jättes võivad tekkida potentsiaalsed konstruktsioonikahjustuskohad. Läbiviiguhülsse kasutades saab teadaoleva läbiviigu asukohas armatuuri juba nii ette valmistada, et see ei puutuks kokku vee ja niiskusega, välistades sel moel nii korrosiooniohu kui konstruktsiooni nõrgestamise.

Kas ühel või teisel tootel on eeliseid?

Üldiselt on igal tootel omad plussid ja miinused – kõik oleneb kasutuskohast ja -viisist.

Erinevused:

• KRASO tihenditega on võimalik tihendada ka peenemaid elektrikaableid, selleks on loodud eraldi tihenduselemendid;
  
• KRASO on üle läinud klick-süsteemile, mis ei nõua enam õige tugevuse saavutamiseks momentvõtit – puudub üle keeramise võimalus;
  
• Doyma kett-tihendit on võimalik paigaldada ka peale toru paigaldamist ilma, et peaks selleks spetsiaalset tihendit tellima
  
• KRASO tihenditel on ühtlane metallrõngas mõlemal pool, mis tagab kiirema, lihtsama ja turvalisema ühenduse;
  
• KRASO klick-süsteemiga tihendeid on võimalik korduvkasutada.
  
  Sarnasused:
  
  
• mõlemat lahendust saab kasutada nii läbiviigus, mille tegemiseks on kasutatud läbiviiguhülssi kui ka freesitud läbiviigus, milles ei ole läbiviiguhülssi;
• mõlema tihenduselemendi puhul on ilma läbiviiguhülsita variandi puhul soovitatav freesitud läbiviiguseinad hüdroisoleerida vastavate materjalidega. 

Läbiviigu tegemisel on läbiviiguhülsside kasutamise põhilised eelised rahaline kokkuhoid, töökindlus ja paigaldusmugavus. Läbiviigu terviklahendus (läbiviiguhülss + tihenduselement) tuleb üldiselt soodsam ja töökindlam, kui peale betoonivalu freesitud läbiviiguauk.

Küll aga on läbiviiguhülssidele vaja juba projekteerimise hetkel pöörata suuremat tähelepanu ja hülsside asukohad peavad olema planeeritud enne betoneerimist. See tagab meile võrreldes hilisema puurimisega väiksema eksimisvõimaluse.

Siinkohal rõhutame, et alati on võimalik läbiviike juurde puurida ning kui mõni hülss on sattunud valesse kohta, saab need sulgeda toodetega WFP PU Flex 35 või KÖSTER KB-Flex 200 koos ASOCRET-VK30 (INDUCRET-VK30) või ASOCRET-VK100 (INDUCRET-VK100). Kasutusviiside osas konsulteeri meie spetsialistidega!

Suurimad vead, mida näeme objektidel seoses läbiviikudega.

Enam kui 20 aasta jooksul oleme näinud palju erinevaid lahenduspüüdlusi, aga toome välja suuremad ja enimesinevad vead ja murekohad:

• läbiviigud tehakse üksteisele liiga lähedale ja samast läbiviigust viiakse puntrana läbi mitmed kaablid koos ning hüdroisoleeritakse ehitusvahuga;
  
• ei kasutata õigeid läbiviiguhülsse – kasutades vormina penoplasti, tehakse ise läbiviigud, mis hiljem muutuvad valu käigus ovaalseks;
  
• ei konsulteerita läbiviigu teostajatega enne töödega alustamist – avade mõõdud on torude ja tihendite suhtes valed;
  
• tehakse kandilisi avasid, mida ei ole võimalik tihendada;
  
• läbiviiguhülss (tavaline plasttoru, mis ei pea vett) tihendatakse ehitusvahuga või muu analoogse materjaliga.
  

Kõik need olukorrad on vaja peale ehitust korda teha, sest need ei taga veepidavust. Ja sellised parandused on üldjuhul kordades kallimad, kui koheselt õiged teostusviisid.

Kuidas plaanida läbiviike õigesti?

Kõige töökindlama lahenduse jaoks soovitame kasutada läbiviiguhülssi koos tihenduselemendiga. Praktikas on aga levinud kaks meetodit:

Läbiviik koos läbiviiguhülsiga:

Selleks, et tagada õige läbiviik koos läbiviiguhülsiga, on vaja see enne ehitust tööde hulka planeerida. Kuna läbiviiguhülss tuleb paigaldada enne valu, on äärmiselt oluline teada sentimeetrise täpsusega, kuhu läbiviik tehakse ja mis mõõduga see olema peab. Kui õige asukoht on planeeritud, tuleb torude ja kaablite paigaldamisel lisada tihendid, paigaldada need õige juhendi järgi ja töö ongi õigesti tehtud. Meie spetsialistid aitavad leida Sinu objektile õiged lahendused!

Läbiviik ilma läbiviiguhülsita:

Selline lahendus on populaarne, sest ei nõua täpset planeerimist. Läbiviik freesitakse seina sisse üldiselt peale valu, kui hakatakse torusid paigaldama. Kindlasti on vaja veenduda, et vastavalt torule ja tihenduselemendile freesitakse õige suurusega läbiviigud – mitte suuremad ega väiksemad. Lisaks sellele on oluline hüdroisoleerida läbiviigud õigete vahenditega, et armatuur ei saaks roostetama hakata ja konstruktsiooni lõhkuda. Meie spetsialistid aitavad leida Sinu objektile õiged lahendused!

Mõned näited õigesti paigaldatud läbiviikudest: